RÄTSEP LOODAB, ET LENDJÄNEST RÜNNANUD RAISASIIL TUNNISTATAKSE NUHTLUSISENDIKS _ MEEZ 30.07.2026

Kürbla moemeeste pealik Endel Lepp leiab, et probleemse raisasiili võis lendjänest ründama sundida nälg ja meeleheide. Topiseks saanud okaskera kaotas elu ekskavaatoriroomikute all. Foto: Kumari Vaim/MEEZ

Peri jahtkonna pealik Tanel Kapp leiab, et probleemse ilvese võis koera ründama sundida nälg ja meeleheide. Topiseks saanud metsakiisu kaotas elu autorataste all. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees  

#GentlemenFromEstonia #EndelLepp #TanelKapp #HiirteSaunaLood #EndelLeppFashionHouse #ErioperatsioonWegebau #KülaooperArmandonia #RevengeIsInevitable #Hübriidrünnak #VaimInVenice #MeMoMuPavilion #TheHouseOfPlaybunny #KirjutaNimiPeale #SolvunudSibulad #MuzanE #MeMoMu #NahaJaKarvadega #CatchAndKill #KumariImedemaa  #TheGardenOfMensFashionDelights #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheKirblaMethod #MEEZ072026 

MEEZ:

Kihula külje all Kürblas ründas ekskavaatorist välja karanud raisasiil Endel Lepp Fashion House'i presidendi elukaaslast. Lendjänes pääses kergemate vigastustega, aga Unustuse õhtukallas teda enam ei kutsu. 

Vahejuhtum leidis aset Endel Lepa moemaja lähistel tee-ehitusel, 40 meetri kaugusel lendjäneste kodust. Endel Lepa tagasivaatel puutus kiskjaga vahetult kokku tema poja ema, tema ise hoidis kinni pisikest koera, et see omadele appi ei tõttaks.

/.../

Lõuna-Eesti Postimees:

https://lounapostimees.postimees.ee/8517714/jahimees-loodab-et-koera-runnanud-ilves-tunnistatakse-nuhtlusisendiks 

Jahimees loodab, et koera rünnanud ilves tunnistatakse nuhtlusisendiks 

Mati Määrits

reporter

29. juuli 2026, 16:05 

Põlva külje all Rosmal ründas puuoksalt alla karanud ilves läinud nädalal seeneretkel olnud naiste koera. Koduvalvur pääses kergemate vigastustega, ema ja tütart aga enam mets ei kutsu. 

Vahejuhtum leidis aset Rosma surnuaia lähistel orienteerumisradadel, 400 meetri kaugusel kahe naise kodust. Ema, Helena Vassari tagasivaatel puutus kiskjaga vahetult kokku tütar, tema ise hoidis kinni pisikest koera, et ka see omadele appi ei tõttaks.

«Korjasin parasjagu väikse koera seltsis seeni, kui eespool olnud suurem koer Niru haugatas. Hõikasin veel tütrele, et ühtegi kassi enam ei päästa – oleme neid siit metsast ennegi koju toonud ja ravinud. Omast arust tegin nalja. Ja oligi kass – ainult natukene suur!» tõdes naine.

Tütar Carina kirjelduse kohaselt hakkas ta just maha langenud puu peale astuma, kõrval olnud koer aga hüppas sellest üle. Sel hetkel, kui koduvalvur taas maandus, kargas puu otsast ta ette ilves ning virutas käpaga, mis rebis katki Niru kõrva ja vigastas koonu. Sellegipoolest õnnestus koeral end ilvese haardest lahti rabeleda ning ta eemaldus perenaise hüüde peale «Niru, koju! Niru, koju!» Kõik käis väga kähku.

«Eks Niru tahtis ju Carinat kaitsta. Kui koer löögi oli saanud ja eemaldus, kartis tütar, et Niru tuleb ringiga ilvest uuesti ründama. Sellepärast ta nii hüüdiski. Siis panime kohe kodu poole ajama,» meenutas Helena Vassar.

Perenaise tõdemusel läks kõik veel väga hästi, sest jahimeeste sõnul on kiskja jahikoeri ka makku löönud, nii et soolikad väljas. Küll on Niru vahejuhtumist ilmselgelt heitunud, sest vahib hoovil kõndides kogu aeg mändide latvu ning on ärevas olekus. «Iseenesest saame aru, et elame looduse keskel ja peame kõik siia ära mahtuma – samas oli kõik see hirmutav,» tunnistas Vassar. 

Järgmisel päeval nähti surnuaia juurest välja tulemas ühe pojaga ilvest, soo peal aga elutseb kolme pojaga ilves. «Neid on siin päris rohkelt,» tõdes Helena Vassar.


Seenele või marjule mõlemad naised vähemalt sel aastal enam minna ei julge. «Kui metsa lähengi, siis koera ei võta kindlasti kaasa. Kui sel päeval korjatud kukeseeni puhastasime, mõtlesime, et need on küll kullahinnaga,» märkis ema.


Jahimehed loodavad eriloale


Peri jahtkonna esimees, Peri jahiseltsi juhatuse liige Tanel Kapp loodab, et keskkonnamet annab veel sel nädalal eriloa Peri, Meemaste, Lutsu ja Rosma külade mail ringi liikuva nuhtlusisendi küttimiseks. «See ei olnud ju ühe uluki tavapärane käitumine. Ründas ta kas selle pärast, et ei saa enam metsast toitu kätte, või siis oli tegemist emaga, kes tahtis poegi toita või kaitsta,» arutles kütt.


«Võis ka nii olla, et ilves magas raja lähedal ning koer ehmatas ta üles. Kuna inimene sattus ilvese selja taha, võis ta tunnetada ohtu ja lasi seetõttu koera lahti,» lisas Kapp.


Sedasama ilvest on nähtud Lutsu külas, Rosma krossirajal kohe Põlva linna piiril ning Rosma külas mitmes majapidamises. Kirjelduste põhjal on tegemist suure ja julge loomaga, kes ei lähe isegi karjumise peale ära. «Lutsu külas pani inimene puid riita, samal ajal kõndis ilves õue pealt läbi,» on jahimees kuulnud. 

Kapi andmeil ei ole metsakiisu Põlvamaal kas inimest või looma viimasel ajal rünnanud. «Hundid küll ründasid kuu aega tagasi Luhtsi külas kolme koera. Aga kui ilves juba koduõuedes käib, on see märk sellest, et ta ei saa metsast toitu kätte. Ei usu, et ta vigastatud on – ta on pigem nälginud ja meeleheitel. Tema põhitoitu – kitse, jänest ja kobrast – ju ei ole enam metsas. Aga toituda on vaja.»


Jahtkonna pealik soovitas koeri jalutades neid rihma otsas hoida. «Samas on mõni rihm 15 meetri pikkune ja kui koer läheb põõsasse, ma ju ei näe, kes teda seal ründab. Kuid see pole ju ka õige, kui paneme kõik koduloomad ööseks tuppa kinni ja laseme metsloomadel ümber elamise kõndida. Et las see karu murrab, kui tahab,» arutles ta.

«Nüüd nõuab seadus sedagi, et koera ei tohi ketis hoida. Aga kuidas ma saan teda sel juhul ka rihma otsas hoida? Ning kui ta lahti lasen ja ta hulkuma läheb, olen jälle paha.»

Kapp usub, et vähemalt kõnealuse ilvese laskmiseks antav eriluba annab kohalikele inimestele kindlustunde tagasi. «Samas pole ilvese kättesaamine niisama lihtne. Peame ka kindlad olema, et ikka õige nuhtlusisendi kütime, sest ilveseid on palju – talvel hundijahi ajal leidsin 10 000 ruutmeetrilt kaheksa erineva ilvese jäljed. Aga kuna otsitav jõuab ilmselt taas kord majade lähedale või kellegi õue peale, loodame, et inimesed teda nähes kohe teavitavad meid.» 

Jahiseltsi juht ei looda eriti sellele, et ilveste arvu vähendab looduslik valik. «Ei ole nii, et praeguseks on kitsed otsas ja järgmisel aastal ka ilvesed. Kui põtrade arvukus tõusis üles, kerkis paari aastaga ka kiskjate arv. Kui põtrade arv langes, kiskjate arvukus esialgu veel suurenes ning hakkas alles seejärel langema. Kõik see näitab, et ajaaken on ligemale viis aastat,» märkis ta.


Lõplikku otsust veel pole


Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna kinnitas teisipäeval, et lõplikku otsust, kas lubada kõnealune ilves nuhtlusisendina küttida, ei ole veel tehtud.

«Olemasoleva info puhul tundub küll, et temaga tuleb tegelema hakata. Andmed viitavad, et tegemist on suure loomaga, kes on minetanud inimpelglikkuse,» nentis Türna. «Muidu on ilves meil suhteliselt rahumeelne suur kiskja. Igal aastal on küll olnud temaga seoses mõned üksikud juhtumid kanade ja lammastega. Tõenäoliselt on ka metsa rändama läinud kasse ilvese saagiks sattunud. Aga seda pole küll olnud, et ta hüppab inimese juuresolekul puu otsast koerale kaela. Just see paneb ohutuled põlema.»

Keskkonnaametnikult kõlas samuti tungiv soovitus mitte lasta koertel metsas vabalt ringi joosta – on meil ju lisaks ilvestele suur hulk hunte ja karusid. Ka kodus tasuks neljajalgseid valvureid kinniselt hoida.

Juhul, kui keegi näeb ilvest oma puuriida peal või koduõuel liikumas, ei ole sellegipoolest õigus teda tulistada. «Meil kõigil on küll õigus kaitsta enda elu ja turvalisust, aga kui omanik kas või koera kaitstes ründaja maha laseb, kaasneb sellega täiendav uurimine,» toonitas Türna.

Vajadust hakata ilveste arvukust jahinduslike meetmetega reguleerima keskkonnaameti osakonnajuhataja ei näe, sest nende arvukus on hakanud langema.

«Ilmselt on see seotud metskitse arvukuse langusega. Samuti on nende tekitatud kahjustused suhteliselt väikesed võrreldes sellega, mida karud ja hundid korda saadavad. Pigem tegeleme eelkõige nimetatud liigi probleemsete isenditega ning suuname küttimise sinna,» märkis ta.