NEUTRAALSEST KUNSTIÜRITUSEST ON ASI KAUGEL. VENEETSIA BIENNAALIST SAI RAHVUSVAHELISTE KONFLIKTIDE LAHINGUVÄLI _ DELFI 8.05.2026

Kolmapäeval oli Venemaa paviljoni ees arvukalt meeleavaldajaid.
FOTO: Marie Sinivee| Delfi Meedia / Kumari Vaim | ELFHi Meedia  

#VeneetsiaBiennaal #Lääneranna #ErioperatsioonWegebau #EndelLeppFashionHouse #Mustvuntsid  #MuzanE #VisitKyrbla #KülaooperArmandonia #MeMoMu  #NahaJaKarvadega #WhoTheFuckIsMartinTee #CatchAndKill #KumariImedemaa #Meestemoemuuseum #TheGardenOfMensFashionDelights #Aluspüksipäkapikud #AppallingSilence #FearAndLoathingInArmandonia #ShadowWarfare #TeedeniAiaSalaarhiiv #GentlemensFloralCabinet #TheVendelFiles #PerversionOfJustice #TheKirblaMethod #MEEZ072026     

 https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120573749/neutraalsest-kunstisundmusest-on-asi-kaugel-veneetsia-biennaalist-sai-rahvusvaheliste-konfliktide-lahinguvali 

Neutraalsest kunstiüritusest on asi kaugel. Veneetsia biennaalist sai rahvusvaheliste konfliktide lahinguväli  

____________________________

Veneetsia kunstibiennaal, mis toimub iga kahe aasta tagant, on läbivalt väitnud, et kunst ületab poliitika. Sel korral langes üritus aga rängalt geopoliitika ohvriks. 

____________________________________________________

Marie Sinivee
Veneetsia 

 Kuna riiklikud paviljonid toimivad ametlike, riiklikult toetatud platvormidena, mis esitlevad kaasaegset kunsti, on paratamatu, et kunstnikud võtavad poliitilistel teemadel sõna ning osalejad avaldavad meelt. 

Sel aastal on aga biennaali otsustel olnud suuremad tagajärjed ning publik läbi aegade kõige vihasem.

Venemaa

Pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse mõistis biennaal sõja hukka ja keelas kõigil Kremliga seotud isikutel juurdepääsu selle aasta näitusele. Samas ei keelatud Venemaal tervikuna osaleda, kuid riik jäi siiski 2022. ja 2024. aastal biennaalilt kõrvale.

Tänavu märtsis teatati, et sel aastal Venemaa osaleb. Järgnes kohene rahvusvaheline pahameeletorm. Allkirjastati petitsioone, võeti sõna. Kuid biennaal jäi otsusele kindlaks.

Veneetsia linnapea Luigi Brugnaro ütles märtsis, et Venemaa paviljon suletakse, kui see tegeleb propagandaga. 28. aprillil teatati, et Venemaa paviljon suletakse biennaali ajal avalikkusele, kuid on avatud neljapäevase eelvaate perioodi jooksul ning nähtav hiljem läbi paviljoni akende. Otsus sündis pärast seda, kui Euroopa Komisjon teatas otsusest kärpida Venemaa osalemise tõttu järgmise biennaali rahastust kahe miljoni euro võrra. Biennaalile anti vastamiseks aega 30 päeva.

Ka Itaalia valitsus on korraldajatega Venemaa osalemise tõttu konflikti sattunud. Itaalia peaminister Giorgia Meloni ütles, et tema valitsus on Venemaa biennaalil osalemise vastu. Kultuuriminister Alessandro Giuli sõnul tegi biennaal otsuse iseseisvalt hoolimata Itaalia valituse vastuseisust.

Seetõttu on Giuli otsustanud biennaalist kõrvale jääda ning ei osale 9. mail biennaali avamistseremoonial, mis on biennaali ajaloos esmakordne. Ühtlasi kutsus Giuli biennaali juhatuses kultuuriministeeriumit esindavat Tamara Gregorettit tagasi astuma, kuna too ei vetostanud biennaali otsuseid. 

Ainus Itaalia valitsuse liige, kes avalikult Venemaa naasmist biennaalile tervitas, oli asepeaminister ja paremäärmusliku partei Liiga juht Matteo Salvini, kes on pikka aega olnud Venemaa riigipea Vladimir Putini toetaja. Salvini sõnul oli Euroopa Komisjoni ähvardus rahastust kärpida „vulgaarne väljapressimine“. 

23. aprillil teatas kunstibiennaali žürii, et on otsustanud auhindamisest välja arvata kunstnikud, kelle riigipead on rahvusvahelise kriminaalkohtu (RKK) uurimise all. See otsus mõjutas Venemaad ja Iisraeli, sest RKK on andnud välja määrused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamiseks. 

Ka sellele otsusele järgnes pahameeletorm. Peaasjalikult nägid kriitikud selles küll Iisraeli-vastasust. Nädal pärast otsuse avalikustamist aga astus Veneetsia biennaali žürii tagasi.

Otsusest teatati päev pärast seda, kui Itaalia kultuuriministeerium saatis Veneetsiasse inspektorid otsima teavet otsuse kohta lubada Venemaal üritusel paviljon avada.

Biennaali žürii ülesanne on valida kuld- ja hõbelõvi auhindade võitjad biennaalil osalevate kunstnike seast. Nüüd, kus žüriid enam ei ole, otsustab võitjad publik, valides välja kahe „külastajate lõvi“ laureaadid. Võitjaid saavad valida kõik biennaali piletiomanikud, kes on külastanud mõlemat peamist näitusepaika. Hääletamine toimub terve biennaali vältel ning auhinnad antakse üle biennaali lõpetamisel, 22. novembril. Publik saab hääletada ka Venemaa ja Iisraeli kunstnike poolt. 

Nüüdseks on käes biennaali eelvaate periood, mille vältel on Venemaa paviljon huvilistele avatud. Ent aktivistid asja niisama ei jäta. 6. mail toimus Venemaa paviljoni juures suur meeleavaldus, mille korraldasid Vene vastupanuliikumise Pussy Riot ja Ukraina feministliku liikumise FEMEN aktivistid.

„Biennaalil osalemine apoliitilise programmiga on katse lihvida Venemaa mainet ja panna maailm unustama Venemaa terrori ohvreid,“ ütles Pussy Rioti kaasasutaja Nadežda Tolokonnikova Deutsche Wellele. Tolokonnikova soovitas, et Itaalia valitsus peaks Venemaa esindajad paviljonist eemaldama ja selle asemel esitlema Vene poliitvangide töid.

Kolmapäeval korraldasid ka Balti riikide paviljonid Veneetsias rahumeelse rongkäigu Leedu paviljonist Eesti paviljoni. Rongkäigu eesmärk oli rõhutada Balti riikide vahelist solidaarsust ja toetust Ukrainale ning vastuseisu Venemaa kunstibiennaalil osalemisele. 

__________________________________________________

Olukord kohapeal


Giardini on biennaali kõige vanem paviljonide keskus ning praeguseks saab seal lähemalt tutvuda 30 riigi paviljoniga, nende hulgas ka Venemaa omaga.

Kolmapäeva päeval oli Venemaa paviljoni ees palju rahvast, kellest osa näitas möödujatele telefonidest jäädvustusi Venemaa kuritegudest ning teised avaldasid vastupanu flaiereid laiali jagades. Lühikese aja jooksul oli näha mitut vaidlust, sest meeleavaldajate sõnumid riivasid paviljoni külastajate tundeid ja väärtushinnanguid.

Paviljoni ees oli Venemaa lipp ilma punase värvita, mis sümboliseerib vastuseisu Venemaa sissetungile Ukrainasse, ent hoonesse sisse astudes võis märgata mitut külalist ringi jalutamas, Georgi lint rinnus. Jäi mulje, et valgesinivalge lipp oligi mõeldud eeskätt publikule, kes paviljoni sisse ei astu. 

Paviljonis mängis DJ muusikat. Saalis oli ehk vaid paar inimest, kui välja arvata tumedates ülikondades toa nurgas istuvad mehed. Ülemisel korrusel passis enamik inimesi telefonides ja ülejäänud nautisid avatud baari.

Seejärel algas alumisel korrusel Tiibeti kloostrimuusikat viljeleva Moskvast pärit ansambli Phurpa etteaste, mis meelitas kohale suurema rahvamassi. Publikus olid enamasti venelased ja ajakirjanikud. Etteaste ise oli kõhe, kuid ei oskagi öelda, kas selle sisu või režiimi toetava publiku seas seismise tõttu. 

__________________________________________________________________

Iisrael

Pärast seda, kui Iisrael Hamasi juhitud rünnaku järel 2023. aasta oktoobris Gazasse tungis, on Iisraeli kohalolek biennaalil tekitanud külastajates pahameelt. Ligi 200 2026. aasta Veneetsia biennaalil osalevat kunstnikku, kuraatorit ja töötajat ühines alliansiga „Kunst, mitte genotsiid“ (ANGA), millega nõutakse Iisraeli näituselt kõrvaldamist. 

Teine üleskutse, millele on alla kirjutanud enam kui 70 põhinäitusel osalevat kunstnikku ja kuraatorit, nõuab samuti Iisraeli näituselt kõrvaldamist, kuid laiendab üleskutset, et hõlmata kõiki praegusi sõjakuritegusid toime pannud režiime, sealhulgas Venemaad ja USA-d.

Meelehärmi tekitab veel see, et biennaal on andnud Iisraelile ruumi Arsenales, kus toimub biennaali põhinäitus.

Pärast seda, kui žürii teatas otsusest mitte anda auhindu rahvusvahelise kriminaalkohtu uurimise all olevate riigipeadega riikide kunstnikele, kuid veel enne žürii tagasiastumist, kirjutas Iisraeli välisministeerium X-is, et Iisraeli kunstnike auhinnajagamisest väljajätmine on „muutnud biennaali avatud kunstiruumist, kus olid vabad ja piiritud ideed, vale ja Iisraeli-vastase poliitilise ideoloogia vaatemänguks“.

Iisraeli esindab biennaalil skulptor Belu-Simion Fainaru, kes on juba kord varem ka biennaalil osalenud, kui ta esindas enda sünnimaad Rumeeniat 2019. aastal.

Fainaru ütles pärast žürii tagasiastumist antud intervjuus ajalehele Jüdische Allgemeine, et tal on žürii sammu üle hea meel, sest tema silmis oli nende otsus Iisraeli kunstnik auhinnajagamisest välja arvata diskrimineeriv ja rassistlik. „Mina tulin Veneetsiasse kunstnikuna, mitte esindama omaenda või oma riigi poliitilisi vaateid ega kommenteerima süüdistusi riigipea vastu. Jätaksin selle hea meelega poliitikutele,“ ütles ta. 

Täna, 8. mail, biennaali eelavamise viimasel päeval korraldasid paljud nimekad kunstnikud streigi Iisraeli osalemise vastu ja Palestiina toetuseks ning sulgesid oma paviljonid. Teiste seas jäid täna suletuks Austria, Belgia, Egiptuse, Jaapani, Hollandi ja Lõuna-Korea paviljonide uksed.


Hollandit biennaalil esindav kunstnik Dries Verhoeven rääkis The New York Timesile, et streik sai alguse väiksest ringist kunstnikest ja riikidest, kes olid Iisraeli osalemise vastu. „Ja see ongi see, mida me nüüd teha tahame – näidata biennaali korraldajatele, et nii kaua, kui Iisraelil on siin paviljon, ei ole biennaal neutraalne koht.“ 

Biennaali põhinäitus „In Minor Keys“, mis toimub kahes paigas, oli tavapäraselt avatud, ent neist suuremas näituspaigas, Arsenales, kus asub ka Iisraeli paviljon, oli osa kunstnikke oma tööde külge lisanud Palestiina lippe või Palestiinat pooldavaid postreid.

Iisraeli enda näitus Arsenales oli samuti suletud, kuid seda seetõttu, et toimus ametlik avamispidu.

Seni pole biennaalil kunagi olnud Palestiina rahvuspaviljoni, sest osaleda saavad ainult Itaalia ametlikult tunnustatud riigid. Sel aastal toimub linnas aga biennaali vältel Gaza-teemaline kõrvalnäitus.

Lõuna-Aafrika


Lõuna-Aafrika valis enda tänavuseks esindajaks kaasaegse kunstniku Gabrielle Goliathi. Tema performance pidi olema austusavaldus Palestiina luuletajale Hiba Abu Nadale, kes hukkus Iisraeli õhurünnakus 2023. aasta oktoobris. Kuid Lõuna-Aafrika kultuuriminister Gayton McKenzie taotles teosele parandusi, millega kunstnik ei nõustunud.


Kuna Goliath keeldus muudatusi tegemast, keeldus riik tema tööd näitamast. Riigi paviljon jääbki tühjaks, sest Lõuna-Aafrika valitsus ei nimetanud näitusele asendajat. Goliathi projekti videoinstallatsiooni versiooni näidatakse siiski Veneetsias, kuid paigas, mis ei ole biennaali osa. Otsuse tõttu kaebas Goliath Lõuna-Aafrika kultuuriministri kohtusse.

Iraan


Vähem kui nädal enne biennaali avamist, 4. mail teatati, et Iraan siiski ei osale tänavusel Veneetsia kunstibiennaalil. Kuigi otsuse tagamaid ei põhjendatud, langetati see ajal, mil Iraan on ebakindlas relvarahus USA ja Iisraeliga.


Iraan osales Veneetsia biennaalil esimest korda 1958. aastal ning naasis pärast pikka pausi alles 2003. aastal. Pärast seda on riik biennaalist osa võtnud igal korral.

USA


Lähis-Idas peetava sõja tõttu on kriitikanooled tabanud ka USA osalemist biennaalil.

Maailmakuulus kunstnik Anish Kapoor kritiseeris biennaali otsust lubada osalema USA, Venemaa ja Iisrael ning kiitis biennaali rahvusvahelise žürii tagasiastumist protestina Venemaa ja Iisraeli kaasamise vastu, kuid leidis, et sama kriitika oleks pidanud hõlmama ka USA-d. Kapoor nimetas USA poliitikat „vihkamise poliitikaks“ ja süüdistas riiki pidevas sõjakuses.

 

USA-d biennaalil esindavat kunstnikku Alma Allenit on ka seostatud Donald Trumpi administratsiooni mõjuga. Väidetavalt pidid biennaali kandideerinud kunstnikud esitama töid, mis „peegeldavad ja edendavad USA väärtusi“.

Austraalia


Veebruaris otsustas Austraalia, et biennaaliks välja valitud kunstnik ei tohiks siiski riiki esindada, ent peagi keerati otsus tagasi.


Biennaalil Austraaliat esindav duo – kunstnik Khaled Sabsabi ja kuraator Michael Dagostino – hinnati ebasobivaks riiki esindama poliitilistel kaalutlustel. Nimelt süüdistasid parempoolsed poliitikud Liibanonis sündinud, kuid 12-aastaselt Austraaliasse kolinud kunstnikku antisemitismis. Ent pärast boikottide ja tagasiastumiste üleskutseid tühistati vastuoluline otsus ning Sabsabi ja Dagostino kutsuti siiski biennaalil osalema.

Sabsabi looming käsitleb sageli tema valusaid kogemusi kodusõjas, samuti araabia immigrandi identiteeti ja islamofoobiat.